Nii-nii. Käes ongi 30.aprill 2004. Huvitav, kas tuleb siis maailma lõpp nagu paar kuud tagasi unes sai nähtud (järjekordselt :P)? Vt linki. Nojah, igatahes on see viimane päev iseseisvat Eestit, nagu mõni ütleb. Tont teab, varsti saab näha, mis toimuma hakkab. No üleöö ei toimu ilmselt just kuigi palju. Peaasi on see, et ükskõik, mis toimuma hakkab, jääksime meie ikka eestlasteks. :)

Seekord möödus mu pühapäev mööda Eestimaad reisides. Esmalt viis buss mind koos Kaarli kiriku segakooriga Mustveesse, kus andsime ilusa kontserdi Hea Karjase pühapäeva puhul. Mustvee kirik on nii ilus ja valge nii seest kui väljast. Päikese käes sinise taeva taustal säras kirik kaunilt vastu, otsekui midagi eriliselt pühalikku. Pastor Eenok Haamer pidas väga ilusa jutluse armastusest ning tagasisõites soovitas ta meil sellest tilgake kaasagi võtta, nii et me võiks nagu täitunud karikad hakata üle ääre ajama ja kõikidele teistelegi oma armastust jagada. Armastust pole maailmas kunagi liiga palju...
Meid viidi ka Raja vanausuliste kloostrisse, kus küll enam nunnasid ei ela, ent teenistused toimuvad endiselt.
See on paik, kuhu igaüks ei pääsegi. Meil oli aga eriluba ning seetõttu avanes meil võimalus heita pilk palvelasse, kus aeg näib olevat peatunud. Meile öeldi, et nii ehedaid vanausuliste kombeid nagu siin, ei ole Venemaalgi enam mitte. Sajandeid tagasi põgeneti siia Venemaalt tagakiusajate eest pakku ja siia, Peipsi kaldale on jäädudki. Kõik selles paigas kõneleb sügavast austusest vanade traditsioonide vastu ja veelgi suuremast austusest Jumala vastu. Paraku on siinne vanausuliste kogukond kahanemas ja ähvardab suisa olematuks kaduda, kui uus ja noor põlvkond vanu tavasid edasi ei kanna.

Oh, mu hinges on juba suvi! Selline tunne on, et jookseks esimesel võimalusel päikese kätte, viskuks murule, naudiks elu. Mu hing on ärevil, sest NII palju põnevat on juhtumas!

Leidsin testi ja tegin ära. Tulemused on järgmised:

What Classic Movie Are You?
personality tests by similarminds.com

Pisut lähemalt aga möödunud nädalavahetusest, mis oli tõesti midagi hingele ja vaimule.
Neljapäeval, 8.aprillil võtsin osa armulauapühitsusest Jaani kirikus, sest oli ikkagi Suur Neljapäev ja see selleks just õige päev.
Reedel, 9.aprillil oli Suur Reede. Ütlesin õpilastele, et see on nii püha päev, et vares ka ei lenda. Lendama ei kippunud minagi, aga hommikul võtsin osa teenistusest Kaarli kirikus, sest esinesin koos sealse segakooriga. Pärastlõunal otsustasime ühe suure kambaga minna vaatama Mel Gibsoni filmi "Kristuse kannatused", mis oli tõega väga mõtlemapanev ja väga julm film. Kes vähegi nõrganärviline, sellele ei soovitakski, aga päris endiseks ei saa vist peale sellist filmi keegi jääda. See film viib meid inimliku jõhkruse ja kannatuse viimse piirini ja sealt veel ülegi... Pärast sellist elamust oli ainuõige võtta aeg maha ning istuda taas vaikses hämaras Jaani kirikus ning mõelda aastatuhanded tagasi toimunud sündmustele.
Laupäeval, 10.aprillil ühinesin ülestõusmispühade ootajatega Peeter-Pauli kirikus öisel missal. See oli väga kaunis elamus, täis lootust ja valgust. Lahkusin kirikust kell pool 2 öösel, koos värske katoliiklasest Veronikaga. Istusime kella 5-ni hommikul üleval ja püüdsime elu mõtestada ning kuulasime ikka ja jälle neid imelisi Taizé laule.
Sestap olime õnnelikud, et hommikune missa hakkas alles kell pool 12. Ei tahtnud me ju ometi maha magada pühade algust. Nii leidiski pühapäev meid taas Peeter-Pauli kirikus missal ning mõni aeg hiljem Kaarli kirikus koos lastega pühapäeva pühitsemas. Selle vahele aga mahtus veel tunnike Kompressoris pannkooke nautimas. Väga mõnus pühapäev oli.
Esmaspäev on samuti alanud pidulikult. Seekord sai Peeter-Pauli kirikus käidud koos õpilastega, kes võib-olla niiväga innukalt sinna ei tikkunudki, ent siiski kenasti vaikselt püsisid. Mõne minuti pärast aga jätkub õhtu Dominiiklaste kloostris üle tee, et viia õhtusse 2.ülestõusmispüha.

Niisiis, tundub, et mu reisikirjadega (Reis Taizésse 20.-30.03.2004) läheb veel natsa aega (ootan inspiratsiooni), aga pildid sellest sündmusest peaksid olema saadaval SIIN.

Saabumas on väga eriline aeg, tasane aeg, ootuste aeg, rõõmu aeg... Aeg, mis 2000 aasta eest tõi maailmale nii kurvastust kui ka otsatut rõõmu. Soovin, et see oleks nüüdki eriline aeg, aeg, mil miski meis võiks uuesti sündida, puhtaks saada, teiseneda. Soovin, et need pühad avaksid meie silmad ja südame ja kannaksid meid läbi terve järgneva aasta...

Kevaderõõmud südames
Kui Arno Isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba lõppenud. Oli reede ja koolimaja uksedki seitsme lukuga kinni. Kergendatult ohkas poiss õndsalt omaette ja sõnas mõtlikult pilvisse vaadates: "Hakkab juba kevade poole kiskuma. Näe, esimesed linnudki lõunamaalt tagasi. Päevgi ruttab nagu pilveke taevalael. Alles see oli, kui tulin isaga koolimajja ja tunnid olid juba alanud, nüüd juba reede ja tunnid jälle läbi... " Pöörab siis pilgu suksu poole, astub hoogsal sammul rekke ning sõidab koos isaga kodu poole tagasi. On taas nädala lõpp.

Astun siis minagi taas nädalavahetuse võrra tulevikule lähemale. Ilm on väljas nii ilus, et vägisi kutsub siristama (ja pesa punuma???) ja tahaks käed sirutada ja sinise taeva all päikese poole liuelda. Olgu õnnistatud need kevadised nädalalõpud :)