Kevaderõõmud südames
Kui Arno Isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba lõppenud. Oli reede ja koolimaja uksedki seitsme lukuga kinni. Kergendatult ohkas poiss õndsalt omaette ja sõnas mõtlikult pilvisse vaadates: "Hakkab juba kevade poole kiskuma. Näe, esimesed linnudki lõunamaalt tagasi. Päevgi ruttab nagu pilveke taevalael. Alles see oli, kui tulin isaga koolimajja ja tunnid olid juba alanud, nüüd juba reede ja tunnid jälle läbi... " Pöörab siis pilgu suksu poole, astub hoogsal sammul rekke ning sõidab koos isaga kodu poole tagasi. On taas nädala lõpp.

Astun siis minagi taas nädalavahetuse võrra tulevikule lähemale. Ilm on väljas nii ilus, et vägisi kutsub siristama (ja pesa punuma???) ja tahaks käed sirutada ja sinise taeva all päikese poole liuelda. Olgu õnnistatud need kevadised nädalalõpud :)