Hääd vastlapäeva kõigile!

Nädalavahetusel sain minagi liulaskmisega käpa sõna otseses mõttes valgeks. Nimelt osalesin laupäeval-pühapäeval Urvaste olümpial, kus sai tegeldud nii mäest alla laskmisega, uiskudega jääl püsimise ja koguni hokimänguga. Siin siis nüüd PILDID ka üleval. Aga paraku pärast elu esimest hokimängu olin sunnitud tõdema, et olen ilma hokikepita märksa ohutum ning mul endal on jällegi ohutum olla pealtvaataja rollis. Aga sellest hoolimata sai kõhu kenasti kõveraks naerda ja kõvasti lund püksisäärtele.

Minu nädal on aga alanud eetritähe all. Võib-olla juhtus keegi pisut enne 9 pereraadiot kuulama. Igatahes oleks ta mind kuulnud sel hetkel vastlapäevast rääkimas. Ning eile kõnelesin ma oma 2 kloostris elatud aastast. Ega's iga päev mõni eestlane 2 aastat oma nõnna noorest elust kloostris ei ela. Ja ausõna, vanemad ei pannud pattude pärast. Igatahes olen ma siis ka raaditöös käpa valgeks saanud kui paari aasta taguseid Tallinna kogemusi mitte arvestada. Aga eks varsti paista, kas minugi hääl varastel hommikutundidel eetris kõlada lastakse. Igatahes olete siis teretulnud kuulama: http://www.pereraadio.ee (89,0 MHz) Ma sõbra poolest siis laseks ka mõne lemmikloo vahest :P

Ja veelkord - pikkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkki linu ja vahuseid kukleid!

Ärge nähke enam vaeva kallite geelide ja kreemidega, korsettidega ega enesenäljutamisega. Kes tahab oma liigsetest kilodest tõsiselt kiiresti vabaneda, hankigu omale lihtsalt kõhugripp.* Paluks mitte segamini ajada linnugripiga (viimase tunnuseks ei ole kiire kõhnumine, vaid nt teie seljale võivad hakata kasvama tiivad (vihje sellele, et võite muutuda ingliks) või te hakkate korraga ootamatult sulgima).

*Tähelepanu, tegemist ei ole ravimiga. Enne selle endale hankimist lugege tähelepanelikult tarku arstiraamatuid. Kaebuste püsimisel või kõhugripi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga".

Kusjuures, ühel ravimil oli ükskord kirjas "kõrvaltoimeks võib olla surm". Nii et vaadake ette.

Hollandis elades sattusin aga ehtsate armuvalutablettide peale, mis olid pakendatud väga aspiriinikarbi moodi karpi. Tegelikult oli selles karbis lihtsalt šokolaad. :)

Akna taga serenaadi laulmine jäi siiski eile ära, sest mul ei olnud erilist soovi kõiki rahumeelseid Emajõe Ateena kodanikke alarmeerida.
Minu jaoks möödus see päev eriliste sekeldusteta, kuigi tundub, et tehnika jaoks oli see äärmiselt vilets päev. Nimelt meie armas arvuti, mis minu meelest üldse imeväel töötas, teatab nüüd ainult resoluutselt, et ta ei suuda laadida mingit DLL faili ja ainus asi, mida saab teha, on restart. No eks sa siis restardi muudkui aga, targemaks ikka ei saa.

Teiseks leidis meie niigi jukerdav ETV, et olümpiamängijad näevad kenamad välja, kui nende jume on sarnane keedetud vähile ning kui tavapärase 24 kaadri asemel võime korraga näha 240 - kõikidel uisutajatel oli kenasti vähemalt 5 paari jalgu ja imeliselt särav aura keha ümber - nagu keedetud inglid või mis. Igatahes tehnika ei suutnud nii suurele armastuse kontsentratsioonile vastu panna, nagu sel päeval õhus hõljus, ning lihtsalt lõpetas viisipärase tegevuse.

See siis tõestus sellele, et masinad ei suuda armastada...

Valentinipäeva eelõhtu...

Tahtmatult kummitab kõrvus laul:
"On homme Valentinipäev,
ma vara koidikul,
et saada Valentiinaks sul,
ma seisan akna all..."

Ainult et see aken on mul veel välja valimata. Linn aknaid täis, ühed ilusad, uhked ja anonüümsest plastikust, teised hoole ja armastusega treitud, kolmandad aastakümneid unustusse jäetud.

"Mis värvi on armastus? Kes seda teab?
Su aknad maaliksin kõik just seda värvi ma,
et iga päev mu armastust siis näeksid sa!"

Ja mõtteis hingab hääleke, et armastus on justnimelt läbipaistev - kui ta ükskord peale tuleb, siis ei anna seda enam kuidagi peita... Ja õigest aknast läbi vaadates võib armastust värvidetagi näha. Ja taas ütleb laul:

"Sajab akna taga laia valget lund
veel õhtu eel.
Ja ma äkki läbi jäätund klaasi siis
su silmi näen.
Sina surud vastu klaasi suu
ja mina ka.
Nii jäälilled kõik
me aknaklaasil siis sulavad."

Jah, aga kus sa siis oled, mu südame palsam ja silmade rõõm? Millise akna tagant sind otsida? Kas laulda hingelaulu kõikide akende all, lootuses, et see õigegi ette satub? Või seisab ta üksnes õhulossi akende taga, oodates, kuni jõuan minagi kõrgematesse sfääridesse? Ma vaid igatsen pisikest märki, midagi, mis ütleks - oota veel, ta on.
Ta on.
Ta on...