Kohtumine kahe näitlejaga...

See kohtumine toimus küll unes, aga mõnes mõttes ei kahanda see selle väärtust. Vahest on nii hea näha unes midagi rõõmsat ja põnevat (kõikidele maailmalõppudele vahelduseks). Kuna tegemist pole mitte mingisugusel viisil apokalüptilise unenäoga, ei kirjuta ma seda ka oma Unenägemuste blogisse, vaid siia, mõnusaks vahepalaks.

Ian McKellen

Näitlejad, kellega ma kohtusin ei olnud omavahel mitte kuidagi seotud - Ian McKellen ja Roma Downey. Aga neid mõlemat oli mul erinevatel põhjustel rõõm näha.
Ian McKellen on ilmselt enamikele televaatajatele tuttav. Ta on mänginud nii "Sõrmuste Isanda" filmides, kui ka näiteks "X-meestes" ja mujalgi.
Siin aga unenägu:

Seisin ühes hämaras hubases ruumis, mis näis veidi kohviku moodi - seal olid mõned ümmargused lauad ja hubane valgus. Nägin enda ees seisvat Ian McKellenit, kes oli minu poole seljaga ning kes kandis Gandalfi kostüümi filmist "Sõrmuste Isand". Ta pööras end ringi ja me asusime vestlema. Küsisin tema käest, kas on veel võimalust, et ta kannab seda kostüümi mõnes filmis, mängib ehk veel mõnes filmis Gandalfit. Selle peale vastas ta, et ei oska seda öelda, aga tõenäoliselt mitte. Oleksin ehk lootnud, et "Sõrmuste Isandast" küll mitte enam järgesid, aga ehk mõni dokumentaal või lühifilm. On ju "Silmarilliongi" veel ekraniseerimata, aga jah, selleks on lootused väikesed. Me rääkisime Ianiga muidugi tema kõige kuulsamast filmist ning ma ütlesin talle pooleldi naljatamisi, et see on huvitav, kuidas "Kääbiku" filmis on mõned tegelased vanemad kui "Sõrmuste Isandas"- on ju esimene neist tehtud hiljem. Istusime mõne aja pärast lauda ning ma küsisin Ian McKellenilt, mis talle Sõrmuste Isanda saaga juures kõige rohkem meeldis. Ning ta vastas, et see on väga ilus film, mõeldes nii selle mastaapsust kui kogu atmosfääri. Olin temaga täielikult nõus. Nii mitmedki on öelnud, et teatud momendid sellest filmist ühtivad nende ettekujutusega Taevasest elust. Ütlesin, et filmimise ajal tehakse ju paljud stseenid rohelise ekraani taustal, stuudios, ning küsisin, mis tunne oli neid stseene ise pärast ekraanilt näha. McKellen vastas, et see oli tõeliselt võimas ja kaunis. Peale meie vestlust juhatas ta mind "Sõrmuste Isanda" teemaparki. Olin seal ainuke seikleja - istusin väikesesse sõidukisse (umbes sellisesse nagu Ameerika mägedel) ning järgmisel hetkel sõitsin läbi kogu "Sõrmuste Isanda" maailma. Teemapark oli vististi suure kupli alla ehitatud, nii et kõik seinad oli omamoodi ekraan ning ringi sõites tundus, nagu oleksin lennanud üle Keskmaa põldude, mägede, linnade... Aeg-ajalt kohendasin vaid oma turvavööd, otsekui püüdes veenduda, et ma sõidukist välja ei kuku ja otse Keskmaa poole ei tuhise. See oli nii võimas elamus, et ma olin üsna sõnatu, kui tagasi jõudsin.

Roma Downey

Selle aja peale oli Ian McKellen läinud vestlema teise lauda, kus istusid ema oma pojaga. Mina aga ei jäänud kauaks üksi, sest korraga istus mu kõrvale Roma Downey. Roma Downey on teinud oma vast kõige kuulsama rolli sarjas "Ingli puudutus", kus ta mängib ingel Monicat. Oma võluva iiri aktsendiga on ta ilmselt paljude vaatajate südamed võitnud. Minu oma muidugi ka, sest ma armastan iirlasi :D
Roma istus mu lauda ja kinkis mulle särava laia naeratuse. Me tervitasime ning ta ütles minu poole kummardades vaid ühe sõna - "Love". Naeratasin talle vastu ning ütlesin, et ma mäletan, kui ta seda seriaalis ütles ning et see on mu lemmikosa. (Selgituseks siiski niipalju, et tegelikult ei öelnud seda Monica, vaid hoopis keegi teine ja teisele inglile, aga jah, tegu mu lemmikosaga :))  

Alexis Cruz

Mõtlesin endamisi, et inglitrio (Monica, Tess ja Andrew) ongi selles seriaalis nagu armastus, usk ja lootus, kuigi ma ei suutnud sel hetkel mõelda, kes neist võiks kes olla. Ma ütlesin Roma Downeyle, et "Ingli puudutus" on võrratu sari ning et mul on kahju, et seda tehti vaid 9 hooaega, nad oleksid võinud seda siiamaani edasi teha. Aga ilmselt kõigel on oma aeg. Downey küsis minult, mida ma arvan selles sarjas Alexis Cruzist, kes mängib filmis inglit nimega Rafael. Ütlesin talle, et Rafael mulle väga meeldib, eriti see, kuidas ta kõrvad helendavad, kui ta kellelegi teatab, et ta on ingel :D Rafaelil on nimelt üsna väljapaistvad kõrvad. :D
Me mõlemad naersime seepeale. 
Kas ma jõudsin talle ka seda öelda, et mul on kahju, et John Dye on lahkunud või tegin ma seda juba ärkvel olles, seda ma ei teagi enam. Aga ärgates oli niiväga õnnelik, et olin kohtunud kahe väga erilise inimesega. Aitäh selle unenäo eest!