Hüvastijätt neiupõlvega

4.augustil jättis Pia koos oma armsate sõpradega pidulikult hüvasti oma neiupõlvega.

Ühel päeval saabus talle lihtsalt müstiline sõnum:
"HÜVASTIJÄTT VALLALISEGA",
peaosas võrratu Pia Paris/Hanslep!
Juba sel KOLMAPÄEVAL, 4. augustil, algusega 18.15 Inglisilla all.
Kui Sind ei ole seal, siis ei ole Sind olemas! (hüüatus kaadri tagant: oih, kas keegi Jaan Muna ka kutsus?)
Tule ja saa osa õudsatest, naljakatest ja heldima panevatest momentidest, seda kõike siinsamas, koduses Tartus.
Niisiis, sel kolmapäeval, 4. augustil kell 18.15 Inglisilla all.Ole kohal! Kui julged.
Ja ei jäänudki kolmapäeval Pial muud üle kui olla kohusetundlikult Inglisilla all. Ja oh sa imet, seal oli suuremat sorti rahvakogunemine. KÕIK armsad sõbrad olid kohale tulnud - seal oli Ave, Karin (ilma Karmenita seekord), Laura, Merlin, 2 Merikest ja Pia suureks üllatuseks ka Getlin, kes kuidagi kuskilt välja oli peilitud. Seda oli nii armas näha, juba see mõte, et kõik tulid kohale, oli nii armas.
Aga mis siis saama hakkas?
Kõigepealt seoti Pial silmad ning Karin loovutas kindluse mõttes talle ka oma valge kepi:

Suunataju kadus üsna silmapilkselt ja nii pidi Pia end täielikult usaldama oma armsate sõprade hoolde. Ühel hetkel aga olime Toomkiriku ees ja sealt saadeti Pia (ikka veel pimesi) torni üles ronima. Õnneks küll mitte üksi, aga pimesi ronimise vastu pole Pial ilmselt midagi - pime on ju, ei näe karta :D Koos roniti Toomkiriku torni, kus Merlin meenutas oma kohtumist Piaga ning Pia sai kingituseks kaela helendavad palvehelmed (öösel kodus sirasid need nagu koidutäht) ning loomulikult tunti huvi, kuidas Pia leidis Jumala ja kuidas Rainis ometigi Piaga kokku sai (ehk siis kuidas on see OMETI võimalik, et selline tuulepea endale järsku mehe leidis :D).

Taas all olles korraldati aktsioon - "Kõik puhuma!"

Laura, see peakorraldaja kamandas kõik ritta ja jagas kõikidele ilusad roosad Hello Kitty peoviled ning neid siis pidid kõik puhuma igal võimalikul ja võimatul juhul ja siis, kui keegi pruudi ilu kiidab (ehk siis, kui Laura täiest kõrist üle Toome hõikab: "Onju, meil on kõige ilusam pruut!" Ja puhuti nii, kuidas jaksati, peaasi, et kõik meid ikka ümberringi märkavad.

Tee viis aga edasi Musumäele, kus joodi väike tervise
napslimonaad. Siis aga seati Pia kuulekalt toolile istuma, et Karin saaks tema peal oma make-upi oskusi harrastada. Andestust, Karin, aga make-upi kunstis on Sul veel arenguruumi:

Aga pruut peab ju ka kartulikotis või moosinäoga seksikas ja võluv välja nägema. Vähemalt ÜRITAMA.

Meie järgmine peatus oli - jeeeeee - laste mänguväljakul, liivakastis. Siin jagas Getlin meile kotitäie liivakastimänguasju ning Pia ülesandeks oli koos sõpradega enesele ja Rainisele maja ehitada. 10 minutiga. Aga noh, talgu korras sai seegi tehtud. Ümbruskonnas mänginud lapsed põgenesid heaga kaugemale, kui kamp veidraid näitsikuid täielikult liivakasti hõivasid ja mõnuga ämbrikeste ja kühvlikeste ja pudelitäie veega mõnusasti möksima hakkasid.

Maja sai aga kobe ja sellega tõestasime me, et 8 tibi suudavad edukalt 10 minutiga korraliku (liivast) talumaja ehitada, hankida loomad, istutada puud ja käedki puhtaks pesta :D

Meie järgmine peatuspaik oli taas Inglisild, kus üks Merikestest tõi kotist lagedale ilmatu suure armastusluule raamatu. Neid ette lugedes andis ta Piale võimalus arvata ära luuletuse autor. Noh, peab tunnistama, et luuletustega on Pial küll selline suhe, et: "Kuigi luuleand on kasin, siiski luuletan kui masin"... Ehk et jah, Pia tundis kahtlemata ära, et tegu on LUULETUSEGA, aga enamikel juhtudel ei olnudki autori tabamine nii kerge. (See on võrreldav Antsu muusikalise kuulmisega (vahemärkus, Ants on siin kujundlik isik, mitte konkreetne isik, tol hetkel polnud veel kellelgi ühtegi tuttavat Antsu) - Antsul on absoluutne muusikaline kuulmine, Ants kuuleb alati ära, kui muusika mängima hakkab. :D)

Aga siiski üks killuke etteloetud Jaan Krossi loomingust:

Nüüd ma tean, miks muu maailma peale
jäi nii napilt sära,
sügavust
ja sooja:
sinu
kahe
kalli silma peale
pillas poole ära
mõtlematu Looja.

Lisaks valmistas Pia enesele, Rainisele ja perele kaitseinglid pehmest sinisest lapist (vajalik käsitööoskus, aga Rainis peab nüüd jälgima, et Pia ei hakkaks nõudepesulappidest kujundeid välja lõikama :D)

Ja siis kõndis kogu seltskond tähetorni ette, kus kõik jagasid oma meenutusi Piast, kes leiab südamest ja siiralt, et tal on erakordselt armsad sõbrad ja ta püüab kõikidele nendele ilusatele sõnadele kiiresti-kiiresti järele jõuda, mis sõbrad tema kohta ütlesid. Ning abielunaised Ave, Merike ja Getlin jagasid lahkelt oma kogemusi-tarkusi. Ja et mehel ikka kõht täis oleks (enne ei tasu mingeid asju ajama hakatagi), kinkis Ave Piale ka äärmiselt vajaliku kokaraamatu ja Getlin roosad prillid, et võiks ikka elu läbi roosade prillide vaadata. Lauralt sai Pia aga kingituseks peegli, et oma moosinägu lõpuks puhtaks teha.

Tiiru Toomel lõpetas aga ühine palvering Kuradisillal kõikide kiusatuste kaitseks.

Aga oh, see polnud üldse veel kõik. Üks parimatest osadest seisis veel ees.
Kui olime kõndinud Vanemuise juurde, siis nägi Pia Shakespeare'i kohviku ees istuvat ühte vägagi tuttavat siilipead, kellele võis rõõmust lenneldes kaissu joosta. Sõbrad olid Rainise toonud ühiselt õhtut lõpetama. See oli nii vahva üllatus. Poleks seda kindlasti osanud oodata!

Merlin oli meile mõlemale valmistanud ka tõotused, mille me pidulikult Shakespeare'i ees ette lugesime. Pia lubas olla armastav abikaasa ja mitte nõusid lõhkuda. Rainis lubas samuti olla armastav abikaasa, Piale igal hommikul hommikusöök voodisse tuua ja musti sokke mitte vedelema jätta (küsin 5 aastat hiljem: Rainis, kus on need hommikusöögid voodis? :D). :D Me igatahes püüame väga neid tõotusi täita.

Ühise õhtu lõpetas aga suurepärane õhtusöök Shakespeare'is.

Aitäh teile, sõbrad, selle imelise õhtu eest! Ma olen väga väga Taevaisale tänulik, et mul on sellised armastavad, hoolivad sõbrad, kellele võin igas olukorras loota. Aitäh, et olete minu jaoks olemas!

Pia :)