Kuidas ühe perekonna lugu alguse sai...
6.juulil 1979
... nägi Tartus ilmavalgust üks väike tütarlaps, kes sai Rootsi näitlejanna Pia Degermarki järgi endale nimeks PIA. Ta oli natuke üle 50 cm pikk ja natuke üle 3 kilo raske. Nagu tited ikka.
Kaks aastat hiljem, 7.augustil 1981, leidis Tapa linnas tee siia ilma ka üks teine ilmakodanik, pisike poisslaps, kellele ema pani nimeks RAINIS.
... nägi Tartus ilmavalgust üks väike tütarlaps, kes sai Rootsi näitlejanna Pia Degermarki järgi endale nimeks PIA. Ta oli natuke üle 50 cm pikk ja natuke üle 3 kilo raske. Nagu tited ikka.
Kaks aastat hiljem, 7.augustil 1981, leidis Tapa linnas tee siia ilma ka üks teine ilmakodanik, pisike poisslaps, kellele ema pani nimeks RAINIS.
Loomulikult
ei olnud nendel kahel siis veel aimugi teineteise olemasolust. Selleks
kulus rohkem kui veerand sajandit, et nende kahe teed kohtuksid.
2008. aasta suvel
...leidis Rainis tee Kuressaare Pereraadio Pildiraadiosse, et saada osa Lakelandi ülistuskoosolekutest USAs. Ei teadnud tal siis aimugi, et temast saab Pildiraadio ja selle kõrval oleva jututoa regulaarne kasutaja.
2008. aasta oktoobris...sattus Pildiraadio jututuppa ühe hea sõbra jälgedes ka Pia. Pia, kes tundis rõõmu kristlikust jututoast, millest ta alates Jeesustreffi hääbumisest puudust oli tundnud, leidis uues jututoas võimaluse taas kohtuda vanade sõpradega, tutvuda uutega ja veeta pikki õhtuid sõrmedega üle klaviatuuri tantsides.
Just seal kohtusid ka meie teed. Alguses õpiti tagasihoidlikult ja hillitsedes üksteist Eilishi ja Fellow nime all tundma.
2008. aasta 10. novembril
...võitis üks meie ühine jutukasõber õhtusöögi kümnele Ecolandi restoranis. Eks ta vist juba aimas midagi, kui ta meid mõlemaid sinna kõhtu täitma kutsus. Seal kohtusime esimest korda reaalses elus. Esimesed pilgud olid tagasihoidlikud, tagamõtteta, aga ikka juba säras silmis väike huvi, mis peitub teise inimese sees...
14.veebruaril 2009, valentinipäeval
...sõitis Pia vend pikemaks ajaks USAsse ja see tegi Pia pisut nukraks. Seepeale tuli Rainis teda armsasti Messengeri lohutama... ja jäigi käima messengeri... iga päev. :) Koos tehti plaan jututoa rahvas kokku ajada ja minna koos näiteks... uisutama. :D
26.veebruaril 2009...tehti see plaan ka teoks ja 4 vaprat jututoalist läksidki Premia jäähalli jää libedust testima:
Sellest ajast peale hakkas Pia käima ka Tallinna Ülikooli vahet, seminarides, sest tal oli suurejooneline plaan Tallinna Ülikool 2010. jaanuaris lõpetada. Aga no see oli muidugi ka hea ettekääne edaspidisteks kohtumisteks Rainisega. Koos käidi reede õhtuti Palvekojas, kus Rainis bassi mängis, ning pärast eskortis Rainis Pia kenasti autoga ka Õismäele. Aga jah, kui juba nii kaugele tuldud (Rainis ise elas Nõmmel), siis ei saanud ju lihtsalt headaega öelda ja koju sõita. Siis võetigi ette ühiseid jalutuskäike Õismäe tiigi juurde. Esialgu kui head sõbrad, ei mingit käest kinni hoidmist, ei midagi enamatki. Vaid häbelikud pilgud ja sõbralik lumes müttamine.
8.märts 2009
...oli üks imeilus naistepäev, kus Rainis tegi teoks Pia väga kauaaegse unistuse ning viis ta naistepäeva puhul keskaegsesse restorani "Olde Hansasse".
Märtsis 2009...külastas Rainis Emajõe Ateenat ning koos kondati mööda Tartu linna ja nauditi kevadist Tartut. Ja ei julgenud siiski veel palju enamat loota, kui lihtsalt sõprus. Me olime lihtsalt kaks nunnut :) Nagu Pia ema ütles hiljem, et "te olite nii akadeemilised".
Tallinnasse käigud aga jätkusid ja samuti kokkusaamised.
7.aprill 2009...saabus aga see päev, kui need kaks teadsid, et nende vahel peab olema midagi enamat kui lihtsalt sõprus. (Proosalisema kõnepruugiga inimene ütleks, et siis nad "hakkasid käima" :D)
Suvi...möödus koos mööda Skandinaaviat (Rootsi, Soome) ja Eestimaad reisides. Tegime mitu tiiru Hiiumaale peale, põikasime sisse Saaremaale, tuuritasime Lõuna-Eestis, vallutasime Eestimaa "katuse".
Septembris 2009
...leidis Rainis tee Kuressaare Pereraadio Pildiraadiosse, et saada osa Lakelandi ülistuskoosolekutest USAs. Ei teadnud tal siis aimugi, et temast saab Pildiraadio ja selle kõrval oleva jututoa regulaarne kasutaja.
2008. aasta oktoobris...sattus Pildiraadio jututuppa ühe hea sõbra jälgedes ka Pia. Pia, kes tundis rõõmu kristlikust jututoast, millest ta alates Jeesustreffi hääbumisest puudust oli tundnud, leidis uues jututoas võimaluse taas kohtuda vanade sõpradega, tutvuda uutega ja veeta pikki õhtuid sõrmedega üle klaviatuuri tantsides.
Just seal kohtusid ka meie teed. Alguses õpiti tagasihoidlikult ja hillitsedes üksteist Eilishi ja Fellow nime all tundma.
2008. aasta 10. novembril
...võitis üks meie ühine jutukasõber õhtusöögi kümnele Ecolandi restoranis. Eks ta vist juba aimas midagi, kui ta meid mõlemaid sinna kõhtu täitma kutsus. Seal kohtusime esimest korda reaalses elus. Esimesed pilgud olid tagasihoidlikud, tagamõtteta, aga ikka juba säras silmis väike huvi, mis peitub teise inimese sees...
14.veebruaril 2009, valentinipäeval
...sõitis Pia vend pikemaks ajaks USAsse ja see tegi Pia pisut nukraks. Seepeale tuli Rainis teda armsasti Messengeri lohutama... ja jäigi käima messengeri... iga päev. :) Koos tehti plaan jututoa rahvas kokku ajada ja minna koos näiteks... uisutama. :D
26.veebruaril 2009...tehti see plaan ka teoks ja 4 vaprat jututoalist läksidki Premia jäähalli jää libedust testima:
Sellest ajast peale hakkas Pia käima ka Tallinna Ülikooli vahet, seminarides, sest tal oli suurejooneline plaan Tallinna Ülikool 2010. jaanuaris lõpetada. Aga no see oli muidugi ka hea ettekääne edaspidisteks kohtumisteks Rainisega. Koos käidi reede õhtuti Palvekojas, kus Rainis bassi mängis, ning pärast eskortis Rainis Pia kenasti autoga ka Õismäele. Aga jah, kui juba nii kaugele tuldud (Rainis ise elas Nõmmel), siis ei saanud ju lihtsalt headaega öelda ja koju sõita. Siis võetigi ette ühiseid jalutuskäike Õismäe tiigi juurde. Esialgu kui head sõbrad, ei mingit käest kinni hoidmist, ei midagi enamatki. Vaid häbelikud pilgud ja sõbralik lumes müttamine.
8.märts 2009
...oli üks imeilus naistepäev, kus Rainis tegi teoks Pia väga kauaaegse unistuse ning viis ta naistepäeva puhul keskaegsesse restorani "Olde Hansasse".
Märtsis 2009...külastas Rainis Emajõe Ateenat ning koos kondati mööda Tartu linna ja nauditi kevadist Tartut. Ja ei julgenud siiski veel palju enamat loota, kui lihtsalt sõprus. Me olime lihtsalt kaks nunnut :) Nagu Pia ema ütles hiljem, et "te olite nii akadeemilised".
Tallinnasse käigud aga jätkusid ja samuti kokkusaamised.
7.aprill 2009...saabus aga see päev, kui need kaks teadsid, et nende vahel peab olema midagi enamat kui lihtsalt sõprus. (Proosalisema kõnepruugiga inimene ütleks, et siis nad "hakkasid käima" :D)
Suvi...möödus koos mööda Skandinaaviat (Rootsi, Soome) ja Eestimaad reisides. Tegime mitu tiiru Hiiumaale peale, põikasime sisse Saaremaale, tuuritasime Lõuna-Eestis, vallutasime Eestimaa "katuse".
Septembris 2009
1.mail 2010...Pia ja Rainis kihlusid
9.mail 2010 ...kuulutati nad Pauluse kirikus maha. Teenistuse ajal teadetes ütles Elo, et teatada on, et kihlunud on (meie tõusime siis püsti) ja kavatsevad abielluda Pia Paris ja Rainis ... (paus) Leprand ... Leparand... (pidi olema LEPPARU, aga pole hullu :D). "Kui nüüd kellelegi on midagi selle vastu, siis ta kõnelgu nüüd või vaikigu igaveseks!" teatas Elo kantslist. Mispeale kirikutäis rahvast, kes olid kõik pilgud meie poole pööranud, naerda kihistas. Aga ei kõnelnud meie vastu keegi, nii et nad ilmselt otsustasid vaikida igaveseks.
0 kommentaari:
Postita kommentaar
Tellimine: Postituse kommentaarid [Atom]
<< Avaleht