Kuidas tänapäeval kosjas käiakse...

1.mai oli tõesti see kaunis õhtu, kui Rainis tegi Piale abieluettepaneku. Õdusas küünlavalguses sai esitatud nii küsimus, kui ka väga entusiastlik "jah" vastus saadud. Jah, Pia oli muidugi nõus, kuidas siis veel! :D

Aga kas vanemad ka ikka nõus on? Seda tuli ju vana kombe kohaselt ikka ka selgeks teha ja minna tütre kätt paluma. Nõnda siis tehtigi. Esmaspäeval, 3.mail võttis Rainis ühes pudeli korralikku Kindzmarauli veini ning sõitis Pia vanemate juurde kosja. Kui Rainist veel silmapiiril polnud, oli Pia ema tõotanud, et sellise blondi neiu ta ükskord mõnele Araabia šeigile kaamelite eest ära annab. (See on tõsilugu, et sealkandis võib blondide neidude eest kaameleid saada. Üks tuttav inimene rääkis, et kord 2 blondi tütarlapsega Alžeerias käies üritati neid pidevalt kaamelite eest endale ärida.) Oma kaamelid pidi ema muidugi saama. Seetõttu koostas Rainis suurepärase palvekirja eesmärgiga Pia emalt tema tütre kätt paluda.

A4 raamistatud palvekirjas oli muidugi kaameli pilt:

 
Selle all aga tekst:

Lugupeetud Silja Paris!
Loodan siiralt, et minu tagasihoidlik kingitus -
9 parimat Bengali* tõugu kaamelit -
on piisav hind Teie tütre käe eest.
Parimate soovidega
Rainis Lepparu.

Ja siis muidugi allkiri ja puha.
Igatahes sai ema oma kaamelid, isa pudeli head Gruusia veini ning tütar pidulikult üle antud.

Just niimoodi need asjad käivad. Ka tänapäeval :)

*Väga suure tõenäosusega ei ole olemas Bengali tõugu kaameleid, küll on seal tiigrid, aga see lihtsalt kõlas nii uhkelt.