Ma püüan kultuurseks inimeseks hakata. Rõhk sõnal "püüan".

Tegelikult sain ma hea teatrielamuse osaliseks. Käisin nimelt eile Vanemuise teatris vaatamas etendust "Suurema kurbuseta". Ütleksin, et tegu oli väga hästi mängitud traagilise looga, kus näitlejad olid oma sügava loo esitanud läbi huumoriprisma. Samas oli see lugu, mis pani ilmselt pikaks ajaks mõtlema. See oli reaalsus selle ehedal kujul. Reaalsus, millele olid näitlejad andnud nauditava värvingu. Igatahes soovitan minna vaatama. Samas hoiatan, et samal ajal kui suu naerab, siis süda nutab. See on kurb ja tõsine lugu.