Avastasin, et mu aju oli kahest juriidilisest mõistest - "kriminaalpreventsioon" ja "süütuse presumptsioon" - genereerinud kolmanda - "süütuse preventsioon". (Selguse mõttes parandasin selle küll ära, aga leidsin, et ka vastloodud sõnapaar vajaks lahtiselgitamist.) Tänapäeva moraali ja eetika kontekstis võib peaaegu öelda, et see on sisuliselt üha aktuaalsemaks muutuv sõnapaar ning ei ole midagi imeks panna, kui küsimus "Kas süütuses võib süüdi olla?" ei tundugi enam nii paradoksaalne.

Ehk siis, palju on neid, kes, kui neilt küsida "Kas sa oled süütu?", kahtlusteta "Jah" vastavad (isegi ja eriti juhul, kui küsitav on süütu).