Taas on saanud alguse üks uus tee

Lõpuks, peale pikki rännakuid mööda Euroopat ning 5-nädalast peatust Taizés, olen otsustanud vähemalt selleks aastaks pisut paigale jääda. Nimelt olen valinud praeguseks elupaigaks Augustinuse õdede kloostri Utrechtis ning kuigi olen siin suhteliselt paigal, tunnen ennast tõelise palverändurina. Paraku ei ole mu rännakud veel ülestähendamist leidnud, sest mõtted jooksevad veel peas ringi ja pildid pole ka veel ära ilmutatud. Aga kui see ükskord juhtub, eks ma siis annan teada.

Homme sõidan ma aga Utrechtist Amerongenisse. See, nagu kaardi pealt ka näha (või tegelikult siiski pole näha), on see üks ütlemata pisike linnake, millest ma siiani veel midagi kuulnud ei olnud, aga homme saan suisa näha. Seal elab ainult 7222 inimest ja seda pole ju Euroopa mastaapides eriti palju.

Pärast kolmepäevast sissejuhatavat seminari Amerongenis algab mu keelkursus. Tegelikult ragisevad mu ajud juba praegu, sest kõik räägivad minuga hollandi keelt, otsekui oleks see iseenesest mõistetav, et iga Hollandis vähemalt ühe päeva olnud inimene seda keelt vabalt valdab. Aga see on parim viis õppimiseks. Lihtsalt pole pääsu. Nii on lood. Ehk siis nädala pärast juba kirjutan siia hollandi keeles. :P

Tot ziens! :)