Jälle on käes uus nädal ja see on saabunud kuidagi märkamatult. Kevad kipub lausa lendama käest. Ei, see pole üldse sellest, et ma oleksin järsku kiirelt vananema hakanud - pigem noorenen :P Tegelikult on asi selles, et nii palju põnevat on oodata ja nii palju põnevat toimumas samuti.
Näiteks sel nädalavahetusel sattusin ma esimest korda elus Rocca al Maresse. Jah, piinlik küll, aga ma pole sinnakanti varem sattunud. Aga ma pole tallinlane ka tegelikult. Aga Rocca al Mare on vahva koht - justkui omaette maailm, otsekui tükike minevikust tänapäevase urbaniseerunud ühiskonna keskel. Olime seal koos Jaani ja Kaarli koguduse lastega ja veetsime koos toreda laupäeva. Meil toimus ka teenistus Sutlepa kabelis, mis õigupoolest peaks ju Sutlepas olema, kas pole? Aga kellelgi on õnnestunud ta sealt Tallinna külje alla ümber transportida. Meie õnneks igatahes, sest see on üks väga armas kabel - väike, lihtne ja maalähedane. Seal istudes tunduski, otsekui ei ootaks meid välja astudes mitte 21.sajand, vaid 19.sajand ja Tallinnasse tuleks sõita hobusega... Küla vahel kappaski üks troska ringi, lapsed said isegi priiküüti. Endalgi tekkis kiusatus vankrile hüpata ja lastega koos sõitu teha. Olen minagi ju ikkagi laps...