Täna õhtul avastasin ma taas rõõmuga, kui tore on külalisi vastu võtta. Inimesed vaatavad mu peale siis vahest koguni imelikult ja küsivad, et kas sa peale pikka tööpäeva ja õpilastega maadlemist tahad veel inimestega suhelda??? Aga siis ma just tahangi - selle asemel, et tuima näoga sinist kasti vahtida, võib hoopis arendada lahedat vestlust ja tunda ennast sõprade keskel hästi. Me sageli lükkame asju edasi, öeldes, et ah, kunagi saame kokku, kui aega on. Aga seda aega ei tule. Aeg tuleb ära kasutada kohe, nüüd, siin ja praegu, sest tulevikku meie käes ei ole, meie kasutada on vaid praegu ja nüüd...