Üks rohutirts läks kõndima...

Kuigi tegelikult läksid täna kõndima hoopiski neli Püha Augustinuse õde, Ilze ja mina. Nii et paras punt inimesi. Ja me ei läinud mitte niisama kõndima, vaid peaaegu lausa rändama, sest teekond oli 11 km pikk. Nimelt igal pühapäeval harjutame me suviseks palverännakuks. Suvel on meil plaanis kõndida Vézelayst Autuni ja seda on umbes 200 km. Nii et vajame kõvasti harjutamist.

Aga praegu ei olnud meie eesmärgiks palverännakut pidada. Nautisime lihtsalt imeilusat ilma, mis on 10.oktoobri kohta suisa tavapäratu. Ka siin, Eestist lõunas :) Sõitsime esmalt rongiga Maarni, mis asub Utrechti külje all ja mida ennast ilmselt iga kaardi pealt ei leiagi ja põikasime sealt metsa. Jah, ka siin on metsi, kuigi mitte eriti palju. Ja siinsed metsad on täis radu ja rändajaid, mitte nagu Eestis, kus puude tagant pole metsa nähagi ja vastupidi ja inimene võib päevade kaupa kedagi nägemata ringi tatsata. Siin see ei õnnestu. Lihtsalt sellepärast, et metsad on väikesed ja rahvastikutihedus umbes 16 korda suurem kui Eestis. Aga loodus on siin sellegipoolest kaunis. Mõnus oli sahistada sügistes lehtedes ja nautida veel viimaseid suvesooje päevi.