Lõpuks ometi avaneb mul võimalus koju minna ja see on suurepärane. Mul on tunne, nagu oleksin viimati eelmises elus Tartus olnud. Kuigi, kui eelmine elu on olemas, siis olin ma hoopis Tallinnas, märtsipommitamise ajal - näen seda aeg-ajalt unes.

Täna nägin ka kummalist unenägu. Nimelt oli jälle mingitel tulnukatel plaan maa vallutada. Aga seda ei tehtud mitte laserpüsside ja UFOarmaadadega, vaid plaan oli selline: inimestele söödetakse salaja sisse mingit ainet, mis nad kurjaks teeb, nii et nad tapavad üksteist maha ja tulnukad võtavad lihtsalt planeedi üle. Nii et selleks polnudki rohkem vaja kui paari rohelist mehikest. Mina sain aga nende vandenõule jaole, sest nägin, mis juhtus koeraga, kes seda ainet sisse sõi (see oli kole vaatepilt igatahes) ja ma võtsin endale ülesande inimesi hoiatada. Kõige kurvem tundub asja juures olevat aga see, et sellise plaani täideviimiseks pole mingite tulnukate salanõu vajagi - saame üksteise nottimisega isegi suurepäraselt hakkama. Hakake elama, inimesed, hoolige üksteisest! Me oleme ju tegelikult üksteise jaoks suurim varandus, mis meil olla saab.